Kliimaseade ei jahuta: 5 levinumat põhjust

Miks auto kliimaseade ei jahuta? 5 levinud põhjust

Kuumal suvepäeval annab rikkis kliimaseade endast kiiresti märku. Kui ventilatsiooniavadest tuleb külma õhu asemel leiget või sooja õhku, võib põhjus olla väheses külmaaine koguses, lekkes, kompressori töös või hoopis elektrilises rikkes.

Külmaaine lisamine ei ole alati lahendus. Kui süsteem ei tööta korralikult või on lühikese aja jooksul tühjenenud, tuleb esmalt välja selgitada põhjus.

Kuidas auto kliimaseade töötab?

Auto kliimasüsteem on suletud süsteem, milles ringleb külmaaine. Kompressor tekitab süsteemis vajaliku rõhuerinevuse, kondensaator annab soojuse välisõhku, paisuventiil või muu doseerimisseade langetab külmaaine rõhku ning aurustis neelab külmaaine salongiõhust soojust.

Süsteemi tööd juhivad sõltuvalt autost erinevad rõhu- ja temperatuuriandurid, juhtplokid ning elektriliselt või mehaaniliselt juhitavad komponendid.

Kui süsteemi rõhud, temperatuurid või mõne komponendi töö ei vasta ettenähtule, võib jahutusvõime väheneda või kliimaseade üldse välja lülituda.

1. Külmaainet on liiga vähe

Üks levinumaid põhjuseid on liiga väike külmaaine kogus.

Kliimasüsteemist võib pika aja jooksul külmaainet vähesel määral kaduda, kuid kui süsteem tühjeneb kiiresti või vajab lühikese aja järel uuesti täitmist, tuleb otsida leket.

Lekkekoht võib olla näiteks torustikus, voolikus, ühenduses, tihendis, kondensaatoris või mõnes teises kliimasüsteemi komponendis.

Liiga madala külmaaine koguse korral ei suuda süsteem enam vajalikku jahutusvõimsust saavutada ning juhtimine võib kompressori kaitsmiseks selle töö piirata või välja lülitada.

Kui kliimasüsteem on tühi, ei ole mõistlik piirduda lihtsalt uuesti täitmisega. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kuhu külmaaine kadus.

2. Kompressor ei tööta korralikult

Kompressor tekitab kliimasüsteemi tööks vajaliku rõhuerinevuse. Kui kompressor ei rakendu, selle tootlikkus on liiga väike või selle juhtimine ei tööta õigesti, ei suuda süsteem salongi jahutada.

Põhjus ei pea olema kompressoris endas. Selle tööd võivad takistada näiteks:

• liiga väike külmaaine kogus;
• rõhu- või temperatuurianduri rike;
• elektriline või juhtimisega seotud probleem;
• juhtventiili rike;
• kompressori mehaaniline kulumine või kahjustus.

Kompressorite ehitus erineb autoti. Mõnel kasutatakse elektromagnetilist sidurit, teistel muudetava tootlikkusega kompressorit või teistsugust juhtimislahendust.

Seetõttu ei saa kompressori korrasolekut hinnata ainult selle järgi, kas rihmaratas pöörleb või kostab rakendumisel klõps.

3. Kondensaator või selle jahutus ei tööta korralikult

Kondensaator asub tavaliselt auto esiosas ning peab kliimasüsteemist eemaldatud soojuse välisõhku ära andma.

Selle tööd võivad halvendada kahjustused, mustus või puudulik õhuvool. Probleem võib olla ka jahutusventilaatoris või selle juhtimises.

Tüüpiline sümptom võib olla olukord, kus kliimaseade töötab maanteel paremini kui aeglases linnaliikluses või seistes. Suuremal kiirusel liigub kondensaatorist rohkem õhku läbi, samal ajal kui seistes sõltub jahutus suuresti ventilaatorite tööst.

Põhjuse väljaselgitamiseks tuleb hinnata nii kliimasüsteemi rõhkusid kui ka kondensaatori ja jahutusventilaatorite tööd.

4. Külm õhk ei jõua õigesti salongi

Alati ei ole probleem külmaaineringis.

Kui õhuvool ventilatsiooniavadest on nõrk, võib põhjuseks olla näiteks ummistunud salongifilter, salongiventilaatori rike või probleem õhujaotusega.

Kui õhuvool on tugev, kuid temperatuur vale või erineb auto vasakul ja paremal poolel, võib probleem olla temperatuuri reguleerivates klappides, nende ajamites või kliimaseadme juhtimises.

Seetõttu ei tähenda „kliima ei jahuta“ automaatselt seda, et süsteemis on külmaainet vähe.

5. Anduri- või elektriline rike

Tänapäeva kliimasüsteem sõltub suuresti elektroonikast. Süsteemi tööd võivad mõjutada rõhu- ja temperatuuriandurid, kompressori juhtimine, jahutusventilaatorid, juhtplokid ja nendevaheline side.

Mõne teise autosüsteemi rike võib samuti kliimaseadme töö peatada. Näiteks võib mootori liiga kõrge temperatuur põhjustada kliimakompressori väljalülitamise.

Selliste rikete puhul ei piisa ainult külmaaine koguse kontrollimisest. Vaja võib olla diagnostikaandmete, tegelike rõhkude, temperatuuride ja elektriliste signaalide võrdlemist.

Miks pole „lihtsalt täitmine“ alati õige lahendus?

Kliimasüsteemi täitmisel peab süsteemi minema tootja ettenähtud kogus ja õiget tüüpi külmaainet. Liiga väike või liiga suur kogus võib süsteemi tööd halvendada.

Hoolduse käigus eemaldame süsteemist olemasoleva külmaaine, tekitame vaakumi õhu ja niiskuse eemaldamiseks ning kontrollime, ega süsteemis esine suuremat leket. Seejärel lisame vajaliku õlikoguse ja täidame süsteemi tootja ettenähtud külmaaine kogusega.

Vaakumtest ei välista kõiki võimalikke lekkeid. Kui süsteem on tühi, külmaaine on kiiresti kadunud või on muul põhjusel alust leket kahtlustada, tuleb teha täiendav lekkeotsing.

Teenindame mõlemat levinud külmaainet:

R134a (kuni 600 g): hooldus ja täitmine alates 65 €
R1234yf (kuni 400 g): hooldus ja täitmine alates 100 €

R134a ja R1234yf on erinevad külmaained ning neid teenindatakse eraldi seadmetega. Konkreetsele autole ettenähtud külmaaine tüüp ja kogus määratakse sõiduki andmete järgi.

Kuidas kliimasüsteemi töökorras hoida?

Kõige olulisem on kasutada kliimaseadet regulaarselt ning pöörata tähelepanu muutustele selle töös. Kui jahutusvõime on võrreldes varasemaga vähenenud, ei tasu oodata, kuni süsteem enam üldse ei tööta.

Salongifiltrit tuleb vahetada vastavalt auto hooldusvälbale ja kasutustingimustele. Ummistunud filter vähendab õhuvoolu ning võib jätta mulje, et kliimaseade ei tööta piisavalt hästi.

Kliimasüsteemil ei ole tavaliselt universaalset kohustuslikku 2 kuni 3 aasta pikkust hooldusvälpa. Süsteemi tööd tasub kontrollida siis, kui jahutusvõime väheneb, tekivad ebatavalised helid või lõhnad või on põhjust kahtlustada leket.

Ka jahedamal ja niiskel ajal on kliimaseadmest kasu, sest see aitab salongiõhku kuivatada ja klaase uduvabana hoida. Madala välistemperatuuri korral võib auto juhtsüsteem kompressori töö siiski piirata.

Kokkuvõtteks

Kui kliimaseade ei jahuta, ei tähenda see automaatselt, et süsteem vajab lihtsalt külmaainet juurde. Probleemi põhjuseks võib olla leke, kompressori või selle juhtimise rike, puudulik kondensaatori jahutus, anduriprobleem või salongi õhujaotuse rike.

Kui süsteemis on külmaainet liiga vähe, tuleb hinnata ka seda, miks seda on kadunud. Eriti juhul, kui süsteem on hiljuti täidetud ja uuesti tühjenenud.

HL Autos hooldame, diagnoosime ja remondime nii R134a kui ka R1234yf külmaainet kasutavaid kliimasüsteeme. Kui kliimaseade ei tööta korralikult, kontrollime enne, kas probleem vajab tavapärast hooldust või on selle taga rike, mis tuleb esmalt kõrvaldada.