Millal vahetada hammasrihma või jaotusketti?

Hammasrihm ja jaotuskett täidavad mootoris sama olulist ülesannet: hoiavad väntvõlli ja nukkvõlli omavahel õiges ajastuses. Kui ajastus muutub rihma purunemise, keti venimise või mõne ajami komponendi rikke tõttu, võib tulemuseks olla tõsine mootorikahjustus.

Hammasrihma ja jaotusketi hooldusvajadus on aga erinev. Selgitame, millal tasub vahetusele mõelda, millised sümptomid võivad viidata probleemile ja miks ei tasu jaotusajami puhul oletustele lootma jääda.

Mis vahe on hammasrihmal ja jaotusketil?

Hammasrihm on tugevdatud konstruktsiooniga hammasrihm, mida kasutatakse väntvõlli ja nukkvõlli(de) sünkroniseerimiseks. Enamiku tavapäraste lahenduste puhul töötab see väljaspool mootori õliruumi, kuid leidub ka mootoreid, kus hammasrihm töötab õli sees.

Hammasrihma puhul tuleb lähtuda konkreetse sõiduki tootja ettenähtud hooldus- ja vahetusvälbast. Arvesse võib minna nii läbisõit kui ka rihma vanus.

Jaotuskett töötab üldjuhul mootori sees ja seda määritakse mootoriõliga. Ketiajamil ei ole paljudel mootoritel tavapärast perioodilist vahetusvälpa, kuid see ei tähenda, et kett ja ülejäänud ajami komponendid oleksid kulumatud. Aja jooksul võivad kuluda kett, pingutid, juhikud ja hammasrattad.

Millal hammasrihma vahetada?

Kõige õigem on lähtuda konkreetse auto ja mootori tootja ettenähtud vahetusvälbast. Vahetusvajaduse võib määrata läbisõit, aeg või mõlemad.

HL Autos soovitame üldjuhul hammasrihma vahetada hiljemalt 5 aasta või 120 000 km järel, kui tootja ei näe ette varasemat vahetust. Alati lähtume esmalt konkreetse sõiduki tootja nõuetest.

Vahetusega ei tasu riskida ka siis, kui auto hooldusajalugu pole teada või puudub kindel info, millal hammasrihm viimati vahetati.

Tähelepanu vajavad ka nähtavad kahjustused, õli või jahutusvedelikuga saastumine ning rihmaajamist kostvad ebatavalised helid. Samas ei ole hammasrihma tegelikku seisukorda alati võimalik välise vaatluse põhjal usaldusväärselt hinnata. Pealtnäha korras rihm ei tähenda automaatselt, et selle kasutusiga on veel piisavalt alles.

Hammasrihma vahetamisel vahetame koos rihmaga vajalikud pingutus- ja juhtrullid ning vastavalt mootori konstruktsioonile ja remondijuhendile ka teised ajami komponendid. Kui veepump kuulub sama töö käigus mõistlikult vahetatavate komponentide hulka, vahetame vajadusel ka selle.

Millal jaotusketti vahetada?

Jaotusketil ei ole enamasti kindlat perioodilist vahetusvälpa. Vahetusvajadus sõltub konkreetse mootori konstruktsioonist, kulumisest ja sümptomitest.

Ketiajami probleemile võivad viidata näiteks:

• uus ragisev või kolisev heli käivitamisel või mootori töötamisel;
• ebaühtlane mootori töö või käivitumisprobleemid;
• jõu kadu;
• mootori hoiatustuli;
• nukkvõlli ja väntvõlli omavahelise ajastusega seotud veakoodid;
• metalliosakesed mootoriõlis või õlifiltris.

Need sümptomid ei tähenda automaatselt, et jaotuskett vajab vahetamist. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka teised rikked, mistõttu tuleb enne suurema remondi alustamist välja selgitada tegelik põhjus.

Ketiajami tööiga mõjutavad muu hulgas õige mootoriõli kasutamine, õlivahetusvälbad, õlitase ja mootori konstruktsioon. Seetõttu on korrektne ja õigeaegne õlihooldus oluline ka jaotusketi pika kasutusea seisukohalt.

Mis juhtub, kui ajastus läheb paigast?

Paljudes tänapäevastes mootorites võivad klapid ja kolvid vale ajastuse korral omavahel kokku puutuda. Kui hammasrihm puruneb või ketiajam annab piisavalt järele, et mootori ajastus oluliselt muutub, võivad kahjustuda klapid, kolvid, plokikaas ja teised mootori komponendid.

Kahjustuse ulatus sõltub konkreetsest mootorist ja rikke tekkimise olukorrast. Mõnel juhul piirdub remont plokikaane töödega, raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda ulatuslik mootoriremont või mootori vahetamine.

Seetõttu on jaotusajami puhul ennetav hooldus või õigel ajal tehtud diagnostika peaaegu alati odavam kui rikke tagajärgede remont.

Kuidas vahetuse vajadust hinnata?

Hammasrihma puhul on kõige olulisemad tootja ettenähtud vahetusvälp ja teadaolev hooldusajalugu. Rihma saab teatud ulatuses visuaalselt kontrollida, kuid ainult välimuse põhjal ei saa alati usaldusväärselt hinnata selle allesjäänud kasutusiga.

Jaotusketi kontrollimeetod sõltub konkreetsest mootorist. Mõnel mootoril saab diagnostikaandmete põhjal hinnata väntvõlli ja nukkvõlli omavahelist ajastust, teistel kasutatakse selleks mehaanilisi mõõtmisi või tootja ettenähtud kontrolliprotseduure.

Seetõttu ei tähenda ketiajami diagnostika lihtsalt veakoodide lugemist. Õige kontrollimeetod valitakse vastavalt konkreetsele mootorile ja sümptomitele.

Kokkuvõtteks

• Hammasrihma vahetamisel lähtume eelkõige konkreetse mootori tootja ettenähtud vahetusvälbast.
• Kui hammasrihma vahetuse ajalugu pole teada, ei tasu selle seisukorda ainult välimuse põhjal oletada.
• Jaotusketil ei ole enamasti kindlat vahetusvälpa, kuid kett ja selle ajami komponendid kuluvad.
• Käivitamisel tekkinud klõbin või ajastusega seotud veakoodid on põhjus lasta probleem üle kontrollida, mitte automaatselt ketti vahetada.
• Jaotusajami vahetamisel tuleb arvestada kogu ajami seisukorda, mitte ainult rihma või ketti ennast.

Kui sa ei tea, millal sinu auto hammasrihm viimati vahetati, või mootorist on tekkinud uus klõbin või muu kahtlane heli, võta meiega ühendust. Kontrollime konkreetse auto andmeid ja selgitame välja, kas jaotusajam vajab kontrolli või vahetamist.